Kuidas teha õigeid otsuseid?

Küllap on enamik meist kasutanud Benjamin Franklini poolt- ja vastuargumentide nimekirja koostamise meetodit või SWOT-analüüsi. Need on kõige lihtsamate otsustusmudelite näited. Mikael Krogerus ja Roman Tschäppeler on aga koondanud oma raamatusse "50 edumudelit. Väike strateegiliste otsuste käsiraamat" poolsada parimat mudelit.

Tänapäeva infotehnoloogiliste vahenditega on võimalik luua ka väga keerukaid mudeleid ja seda tehaksegi, kuid ka lihtsustavatel visuaalsetel mudelitel on oma kindel koht. Mudelid aitavad meil olukorda struktureerida ja nii seda paremini mõista. Need aitavad ebaolulist kõrvale jätta ja keskenduda ainult olulisele.

Mudelid ei paku valmis lahendust, vaid omamoodi vaatenurka. Neid saab kasutada enda või teiste paremaks tundma õppimiseks ja meeskonna loomise, projektijuhtimise või parima turuniši leidmise abivahendina. Lihtsustamine on ühtlasi nii mudelite pluss kui ka miinus.

Tulemuse optimeerimise mudel

Projekti planeerimisel lähtutakse tavaliselt sellest, kui palju on projekti valmis saamiseks aega, ja kavandatakse plaan, kuidas kõigi tegevustega õigeks ajaks valmis jõuda. Tavaliselt projekti käigus kogutakse ja rikastatakse ideesid ning viimaks tehakse valik ja toodetakse. Tulemuse optimeerimise mudel sunnib aga jagama aja kolmeks võrdse pikkusega silmuseks ning jõudma kolm korda kindla tulemuseni. See annab võimaluse iga järgneva töösilmuse käigus tulemust viimistleda ja parendada ning jõuda nõnda viimaks palju parema tulemuseni.Tagajärgede mudel

Taanlaste Kristian Kreineri ja Søren Christenseni mudel aitab selgelt mõsta, miks otsuse edasilükkamine on samuti otsus ja mida see endaga kaasa toob. Me toome sageli otsuse edasilükkamise põhjuseks pealtnäha vettpidava argumendi, et otsuse tegemiseks on alles liiga vähe andmeid. Tagajärgede mudel näitab, et just projekti algusjärgus, kui meie teadmised kõigist võimalikest teguritest on alles napid, on vaja julgeid otsuseid, sest need otsused on kõige kaugemale ulatuvate tagajärgedega. Projekti lõpujärgus on meil teadmisi rohkem ja kahtlusi vähem, kuid siis pole tehtud otsuste tagajärgedel enam kaalu.Eisenhoweri maatriks

Ameerika presidendilt Dwight ­­Eisenhowerilt pärinev maatriks õpetab eristama olulist pakilisest ja sellega oma aega tõhusalt jaotama. Ühest küljest on väga tähtis välja selekteerida tööd, mis on pakilised ja olulised ehk vajavad kohe tegemist. Teisest küljest ­aitab see maatriks plaanida ka pikaajaliste strateegiliste tegevuste ajakava, et need pakiliste ja oluliste toimetuste kõrval hoopis unarusse ei jääks.Kummipaelamudel

Kummipaelamudel on hea näide sellest, kuidas väikese nüansiga saab mõttemudeli teistsuguseks pöörata. See soovitab poolt- ja vastuargumentide nimekirja koostamise asemel esitada endale kaks küsimust: “Mis mind tõmbab?” ja “Mis mind kinni hoiab?”BCG-tabel

BCG-tabel (firma Boston Consulting Group nime järgi) pärineb 1970. aastatest, mil Bostoni konsultatsioonifirma arendas välja meetodi investeeringuportfelli hindamiseks. Tabeli nelja lahtrisse paigutatakse neli investeeringute tüüpi:rahalehmad – äriüksused, millel on suur turuosa, kuid pole enam erilist kasvupotentsiaali. Neid tuleb lüpsta;tähed – äriüksused, millel on suur turuosa ja kiire turukasv. Neisse tuleb investeerida;küsimärgid – äriüksused, millel on suur kasvupotentsiaal, kuid väike turuosa. Nad nõuavad suuri investeeringuid ja nende üle otsustamine nõuab tõsist kaalumist;koerad – äriüksused, millel on väike turuosa küllastatud turul. Need tuleks likvideerida.